esitleb

Rohepöördest

realistlikult

Postimehe

rahvusvaheline

konverents

2019. aastal leppisid Euroopa Liidu riigid kokku ühises eesmärgis saavutada 2050-ks aastaks Euroopas kliimaneutraalsus.

2021. aastal fikseeriti antud eesmärk seadusena.

18. mai

Noblessneri

valukoda

Vaata otseülekannet 18. mail alates 09.00 Postimehe veebist

Vaata siit

Otseülekanne 18. mail

Button

Postimehe poolt korraldatav rahvusvaheline konverents otsib väljapääsu Euroopa Liidu roheleppe ja kliimaeesmärkide loosunglikkusest. Kuna rohepööre puudutab sisuliselt igat eluvaldkonda, siis on äärmiselt oluline, et sellel oleks ühiskonna toetus. Ühiskonna poolehoidu on võimalik saavutada, kui muudatused on arusaadavad ja realistlikult elluviidavad.


Praegu on olukord aga vastupidine. Esimesed suured eesmärgid peavad olema saavutatud juba aastaks 2030, kuid Eestil puudub siiani plaan, kuhu on meil vajalik ja realistlik jõuda ja kui kiiresti.

Konverentsi avamine

Programm

8.30 – 9.00

9.00 – 9.05


Avasõnad


9.05 – 9.15

9.15 – 9.30

Kogunemine ja hommikukohv

Konverentsi avamine, moderaator Raivo Vare




"Siilina udus" — Janar Holm, riigikontrolör

Selgus, kohanemise aeg ja sõnapidamine – põhiseaduslikud nõuded

Ülle Madise, õiguskantsler

Ettevõtete valikud roheleppe ja muutunud julgeolekukeskkonna raames.

Millised on peamised võimalused ja riskid ettevõtjatele? Kas rohepöördest on rohkem võita või kaotada? Mida peaks riik kindlasti tegema või tegemata jätma?

Eesti oma suurtööstus – lõpetada, kohaneda, areneda?

Ahti Asmann, Viru Keemia Grupi juhatuse esimees

Mis on põllumajanduse plaan ja tegevused?

Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees

A.P. Møller-Mærsk – meie panus rohepöörde-logistikasse

Margus Indus, Maersk Eesti tegevjuht

Ericssoni valikud rohepöördes

Andrus Durejko, Ericsson Eesti juht

Millised energiapoliitilised valikud tuleb teha rohepöörde sujuvaks läbiviimiseks?

Einari Kisel, energiapoliitika ekspert

Paneeldiskussioon: Rohelepe - kas realistlik utoopia või utopistlik realism?

Ahti Asmann, Viru Keemia Grupi juhatuse esimees

Marti Hääl, Alexela kontserni juhatuse esimees

Paavo Nõgene, Tallinki juhatuse esimees

Argo Rosin, Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna teadusprodekaan

Marek-Andres Kauts, BaltCapi infrastruktuurifondi

investeeringute juht

Lõuna

9.30 – 9.55


9.55 – 10.20



10.20 – 10.45


10.45 – 11.10


11.10 – 11.35



11.35 – 12.15









12.15 – 13.00

Tulemusliku rohepöörde eeldused – meil on võimalik õppida teiste kogemustest.

Mis on olnud edukas ja mis mitte? Kas reformide rägastikus Eesti on veel investorite jaoks atraktiivne, arvestades ka muutunud julgeoleku olukorda?

13.00 – 13.25



13.25 – 13.50



13.50 – 14.20



14.20 – 14.45



14.45 – 15.15

Saksamaa kliimaseadus - mida õppida ja milliseid vigu vältida?

Lutz Morgenstern – Saksamaa Föderaalse majanduse ja kliima ministeeriumi jurist

Roheleppe väljakutsed meditsiini tehnoloogia sektorile

Jan Ahlskog – FIPRA Public Affairs poliitiliste ja regulaarsuhete nõunik

Investeerida või mitte - selles on küsimus.

Shreyas Bordia – Citigroupi EMEA piirkonna investeerimispanganduse juht

Kuidas kindlustada Euroopa keemiasektori jätkusuutlikkust paradigmade muutumise ajastul?

Nicola Rega – Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu energeetika juht

Kohvipaus

Rohepöörde juhtimine.

Mida peavad poliitikud rohepöörde protsessis oluliseks? Kuidas kaasata kogu ühiskond? Kuidas luua ühine infoväli?

Kuidas rohepööret juhtida ning milliseid vigu vältida Saksamaa näitel

Christian Hirte, Saksamaa Bundestagi liige (Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit)

Loosungitest lahendusteni

Jaak Aaviksoo, akadeemik

Poliitikute paneeldiskussioon: erakondade juhid

Konverentsi lõppsõna

15.15 – 15.35



15.35 – 16.00


16.00 – 16.45

16.45 – 16.55

Kogunemine ja hommikukohv

Konverentsi avamine, moderaator Raivo Vare




"Siilina udus" – Janar Holm, riigikontrolör

Selgus, kohanemise aeg ja sõnapidamine – põhiseaduslikud nõuded –Ülle Madise, õiguskantsler

8.30 – 9.00

9.00 – 9.05



Avasõnad


9.05 – 9.15


9.15 – 9.30

9.30 – 9.55





9.55 – 10.20






10.20 – 10.45




10.45 – 11.10



11.10 – 11.35





11.35 – 12.15

















12.15 – 13.00

Eesti oma suurtööstus – lõpetada, kohaneda, areneda?– Ahti Asmann –Viru Keemia Grupi juhatuse esimees

Mis on põllumajanduse plaan ja tegevused?– Roomet Sõrmus – Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees

A.P. Møller-Mærsk – meie panus rohepöörde-logistikasse – Margus Indus – Maersk Eesti tegevjuht

Ericssoni valikud rohepöördes – Andrus Durejko – Ericsson Eesti juht

Millised energiapoliitilised valikud tuleb teha rohepöörde sujuvaks läbiviimiseks? – Einari Kisel – energiapoliitika ekspert

Paneeldiskussioon: Rohelepe - kas realistlik utoopia või utopistlik realism?

Ahti Asmann, Viru Keemia Grupi juhatuse esimees

Marti Hääl, Alexela Groupi juhatuse liige

Paavo Nõgene, Tallinki juhatuse esimees

Argo Rosin, Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna teadusprodekaan

Marek-Andres Kauts, BaltCapi infrastruktuurifondi investeeringute juht

Lõuna

13.00 – 13.25






13.25 – 13.50





13.50 – 14.20





14.20 – 14.45






14.45 – 15.15

Saksamaa kliimaseadus - mida õppida ja milliseid vigu vältida? – Lutz Morgenstern – Saksamaa Föderaalse majanduse ja kliima ministeeriumi jurist

Roheleppe väljakutsed meditsiini tehnoloogia sektorile – Jan Ahlskog – FIPRA Public Affairs poliitiliste ja regulaarsuhete nõunik

Investeerida või mitte - selles on küsimus.Shreyas Bordia – Citigroupi EMEA piirkonna investeerimispanganduse juht

Kuidas kindlustada Euroopa keemiasektori jätkusuutlikkust paradigmade muutumise ajastul? Nicola Rega – Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu energeetika juht

Kohvipaus

15.15 – 15.35






15.35 – 16.00



16.00 – 16.45


16.45 – 16.55

Kuidas rohepööret juhtida ning milliseid vigu vältida Saksamaa näitel

Christian Hirte, Saksamaa Bundestagi liige (Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit)

Loosungitest lahendusteni

Jaak Aaviksoo, akadeemik

Poliitikute paneeldiskussioon: erakondade juhid

Konverentsi lõppsõna

Kõnelejad

Rohepööret viivad eeskätt ellu ettevõtted ning eriti energeetika valdkonna jaoks on see igapäevane tegelikkus. Millistest otsustest tunnevad aga puudust ettevõtjad, kes peavad praeguses olukorras tegema pikaajalisi plaane ja investeeringuid?

Ahti Asmann

Keemiatööstus on hädavajalik ELi majanduse jaoks nii olulise majandusharu kui ka alternatiivsete lahenduste pakkujana süsinikuheitme vähendamiseks. Milliste väljakutsetega seisab tööstusharu aga silmitsi roheleppe eesmärkide saavutamisel ning millised on keemiatööstuse peamised seisukohad seoses kliimakava eesmärkidega?

Nicola Rega

Lähikümnendil avaldab Euroopas üleminek alternatiivsetele energiaallikatele suurt mõju nii investeerimisotsustele kui ka majandusele tervikuna. Valitsustel on selles suur roll, et üleminek toimuks võimalikult stabiilselt ning väldidaks erinevaid suuremaid šokke. Kuidas aga ettevõtted ise saaksid paremini kapitali ligi meelitada sujuva ülemineku elluviimiseks.

Shreyas Bordia

Rohepöörde eesmärk on otsustavalt vähendada fossiilsete kütuste kasutamist energia tootmisel. Milline on tõenäoline ja parim energiaallikate kombinatsioon Eestile? Millist rolli mängivad selles LNG- ja vesinikutehnoloogiad?

Marti Hääl

Kuidas oleks parem juhtida rohepööret põhiseaduse kohaselt ning mil määral on vajalik majandust tugevalt mõjutavad rahvusvahelised kokkulepped reguleerida seadustega? Millist õiguslikku raamistikku me rohepöörde õnnestumiseks üldse vajame?

Ülle Madise

Riigi kohustusi suurendavad otsused peavad olema kvaliteetsed, sihipärased ja paremaid teadmisi arvestavad. Rahakasutus peab olema põhjendatud. Kui silmas pidada varasemate suurte reformide läbiviimisel saadud õppetunde, siis millist eeltööd on vaja Eesti elanikke suurel määral mõjutavate kohustuste võtmisel, nagu seda on Euroopa roheline kokkulepe. Kas seatud eesmärkide ja otsuste tegemisel on võetud piisavalt arvesse võimalikke mõjusid?

Janar Holm

Tunnustatud transiidi- ja majandusekspert Raivo Vare eesmärk on päeva jooksul teha teemakohased sissejuhatused aruteludesse ja uurida esinejatelt nende mõtteid rohepööret puudutavatel päevakajalistel teemadel. Raivo Vare pikaaegne kogemus rahvusvaheliste suhete vaatlejana aitab konverentsipäeva jooksul sujuvalt siduda maailma megatrendid kohalikku elu puudutavatesse küsimustesse ja aidata konverentsil osalejatel võtta päevast kaasa kõige tuumakamad mõtted.

Raivo Vare

Energiahindade tõus on juba hakanud kajastuma toiduhindade tõusus ning rohepöörde tulemusel karmistuvad tootmisstandardid tähendavad veelgi suuremaid arveid tarbijatele. See võib tähendada omakorda kohaliku tootmisvõimsuse kahanemist. Milline on sellest lähtudes põllumajandustootjate plaan ja tegevused?

Roomet Sõrmus

Rohepöörde sujuvaks läbiviimiseks tuleb esmalt paika panna selge toetav ja suunav investeeringute, planeeringute ning turu toimimise raamistik. Keskkonnasäästlikkuse kõrval peaksid seal samaväärset tähelepanu pälvima ka julgeoleku ja turu toimimise aspektid. Kas ja kui kiiresti me seda arvestades saame oma olemasolevaid juhitavaid tootmisvõimsusi vähendada?

Einari Kisel

Paraku ilmestab kliimamuutuste debatti nii Euroopas kui ka Eestis loosunglikkus. Selleks, et viia ellu realistlikku rohepööret, tuleks vabaneda soovmõtlemisest ja hakata austama majandus-ja loodusseaduste reegleid. Millist rohepöörde juhtimist aga vajame, et saavutada sellele laiem ühiskondlik toetus?

Jaak Aaviksoo

Merevedude logistikas on seoses rohepöördega suurim väljakutse asendada fossiilsed kütused säästvamate lahendustega. Kuidas valitakse alternatiivseid energiakandjaid ja -taristuid globaalses logistikas? Kui reaalne on „viisaastaku“ plaane rohepöördes täita/edestada?

Margus Indus

Rohepöörde puhul peame olema veendunud, et säästlikumad tehnoloogiad, millele soovime üle minna, ka päriselt olemas on. Üleminekule ebarealistliku tempo seadmine ja tehnoloogilisest arengust ette spurtimine ei pruugi viia meid eesmärgini lähemale, vaid vähendab ettevõtete konkurentsivõimet ja suurendab tarbijatele taskukohasust. Milline rohepöörde tempo aga on meile jõukohane?

Paavo Nõgene

Kliimamuutuste ja selle tagajärgede puhul on teadlaste põhirolliks järjepidev selgitustöö. See tähendab ka mitmekülgse pildi andmist. Millised on rohepöörde mõjud keskkonnale ja majandusele, millest me veel piisavalt ei räägi?

Argo Rosin

Järgnevatel aastatel vajalikud energia ja infrastruktuuri investeeringud on kapitalimahukad. Institutsionaalsed investorid tõmbavad joone vahele projektidele, kus tegevus on kliimaneutraalne ja kus mitte. Investori poolt vaadates, kuidas parimal moel oma tegevusi planeerida ja kapitali kaasata?

Marek-Andres Kauts

Nii tegevused kliimamuutuste mõju vähendamiseks kui ka geopoliitiline olukord tingivad Euroopa ettevõtetes tarneahelate kohendamist. Oma jalajälje vähendamise nimel püütakse tootmisi kolida üha enam sinna, kus on kliendid. Mida see tähendab aga ühe Eestis tegutseva ettevõtete jaoks, kelle toodetav tehnoloogia on maailmas haruldane ja suur osa klientidest asuvad väljaspool Eestit? Kuidas sellises olukorras kohaneda?

Andrus Durejko

Rohelepe sisaldab muu hulgas ettepanekut kiirendada alternatiivsete ainete kasutuselevõttu osade kemikaalide asendamiseks. Kuigi paljudes valdkondades on ettepanek mõistetav, siis suuri väljakutseid esitab see meditsiinitehnoloogia sektorile, kus rangete regulatsioonide tõttu on toodete väljatöötamise aeg väga pikk. Kui suurt lisakoormust roheleppe ettepanekud meditsiinitehnoloogia ettevõtetele ja Euroopa Liidu tervishoiusektorile tekitavad ning kui suurt kasu sellest keskkonnale üldse võiks sündida?

Jan Ahlskog

Poliitikute paneeldiskussioonis osalevad

Jüri Ratas,

Keskerakond

Helir-Valdor Seeder, Isamaa

Lauri Läänemets, Sotsiaaldemo-kraatlik Erakond

Kristina Kallas, Eesti 200

Rain Epler,

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Kristen Michal,

Reformierakond